
03/06/2016 · 13:15
Sama koht, uued paigad. Kamo no Chōmei liikuv kodu ja nomaadlik elulaad
Ida-Aasia kultuurides on olnud alati väga olulisel kohal tava rännata eri paikadesse, kus avaneb geognostiline sissevaade tegelikkuse tõelisse olemusse. Rändajate ajutised peavarjud olid sageli valmistatud vaid rohust ja puuokstest ning neid kui tundlike inimeste tõelisi eluasemeid peeti väärtuslikumaks pealinna luksuslikest kodudest. Hiina luuletaja Bai Juyi (772–846) on öelnud oma kuulsas neljarealises luuletuses: Kauneimatel kohtadel kunagi / ei ole päris omanikku. Järgnenud sajanditel on paljud kirjanikud seda mõtet kinnitanud: rändaval poeedil või mungal on eesõigustatud pääs „kaunitesse kohtadesse”, sest sinna saavad tõeliselt ainult need, kes on tavalisest omanditundest lahti öelnud.
Alari Allik (PhD) on Tallinna Ülikoolis jaapani kirjanduse, usundi ja filosoofia lektor. Teadustöös on ta keskendunud keskaegsete jaapani budistlike kirjanike enesekirjutustele. Samuti on ta huvitunud tõlketeadusest ja kirjutanud Ono no Komachi luule tõlkimisest eesti keelde. Tema enda tõlgete hulka kuuluvad valik Saigyō luulekogust „Mägikodu” (Sankashū), Kamo no Chōmei „Ülestähendusi erakuonnist” (Hōjōki) ning kogumik „Sada luuletust, sada luuletajat” (Hyakunin isshu).